Estnisches Literaturmuseum

Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:

1) Arhiivraamatukogu (asut. 1909), kelle ülesandeks on koguda, säilitada ja uurijatele kättesaadavaks teha kõiki eestikeelseid trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eestit ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; soome-ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale.

2) Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond (asut. 1921) koostab eesti ajakirjanduse sisu üldist retrospektiivset bibliograafiat.

3) Eesti Kultuurilooline Arhiiv (asut. 1929) on Eesti keskne kirjanduslikke ja kultuuriloolisi materjale (käsikirjad, kirjad, dokumendid, päevikud, fotod, kunstiteosed) koguv ja korraldav asutus.

4) Eesti Rahvaluule Arhiiv (asut. 1927) on eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega tegelev keskne asutus Eestis.

5) Etnomusikoloogia osakond (asut. 1978) tegeleb eesti ja sugulasrahvaste rahvamuusika kogumise, uurimise, publitseerimise ja propageerimisega.

6) Folkloristikaosakond, mis tegeleb eesti ja teiste rahvaste lühivormide, usundite, juttude ja kalendrite uurimise ning näituste, elektrooniliste ajakirjade ja digitaalse arhiivi rajamisega.

Kirjandusmuuseumi algusaastatest peale on tegevuses olnud muuseumi nõukogu. Alates 1997. aastast on Kirjandusmuuseumi sisulise tegevuse kõrgemaks juhtorganiks Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu.

Kirjandusmuuseumi aastakonverentsiks on alates 1957. aastast nn "Kreutzwaldi päevad" iga aasta detsembris, kus käsitletakse kirjandusloo ja rahvaluule küsimusi. Lisaks toimuvad aprillis noorte folkloristide konverents ning juunis kirjandusteadlaste kevadkool G. Wulff-Õisi Majamuuseumis Nüplis. Kõik nimetatud konverentsid koondavad erialainimesi ka teistest asjaomastest asutustest üle Eesti. Kirjandusmuuseum korraldab ka näitusi kirjanike sünnipäevade ja muude kirjanduslike sündmuste puhul ning mitmeid teisi üritusi.

Eesti Kirjandusmuuseum teeb tihedat koostööd Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ning eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolidega ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega.