Sprache und Literatur

"Keel ja Kirjandus", Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri, on asutatud 1958. aastal. Esimene peatoimetaja oli Olev Jõgi, kes töötas sellel kohal 1958. aastast kuni 1983. aasta juunini. 1983. aasta juunist 1995. aasta aprillini oli peatoimetajaks Aksel Tamm. 1995. aasta maist detsembrini juhtis ajakirja peatoimetaja kohusetäitjana Eevi Ross. 1996. aasta jaanuarist kuni 2006. aasta 31. augustini oli peatoimetajaks Mart Meri. Alates 2006. aasta 1. septembrist on peatoimetaja Joel Sang. Keel ja Kirjandus ilmub kord kuus Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Kirjastaja on SA Kultuurileht. "Keelt ja Kirjandust" tutvustatakse ka kirjastuse koduleheküljel.

"Keele ja Kirjanduse" eelkäijad on "Eesti Kirjandus", "Eesti Keel", "Eesti Keel ja Kirjandus". "Eesti Kirjandus" ilmus Tartus aastail 1906-1940. 1908. aastast peale oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi kuukiri. Ajakirja toimetajad olid Jaan Jõgever (1906-1910 ja 1913-1915), Villem Grünthal-Ridala (1910-1912), Johannes Voldemar Veski (1915-1934), Daniel Palgi (1934-1940). "Eesti Kirjanduse" trükiarv oli 1000-2000. 1932. aastal ilmus "Eesti Kirjanduse" sisuregister, mis hõlmab aastail 1906-1932 ilmunud kirjutisi. "Eesti Keel", Akadeemilise Emakeele Seltsi keeleteaduslik ajakiri, ilmus Tartus aastail 1922-1940. Peatoimetajad olid Julius Mark (1922-1924), Andrus Saareste (1924-1931), Julius Mägiste (1932-1935), Johannes Voldemar Veski (1936-1940). Ajakirja trükiarv oli 400-1500, ilmumissagedus 6-8 numbrit aastas. "Eesti Keel" ja "Eesti Kirjandus" ühendati 1940. aastal ajakirjaks "Eesti Keel ja Kirjandus", mida ilmus 1941. aastal 6 numbrit, trükiarv oli 1300-3000.

"Keele ja Kirjanduse" aastakäiku mahub umbes 900 lehekülge keeleteaduse, kirjandusteaduse, rahvaluuleteaduse, aja- ja kultuuriloo alaseid kirjutisi. Eesti filoloogia mis tahes eriala õppijale või filoloogias juba tegutsejale on "Keel ja Kirjandus" esmase informatsiooni allikaks. Seega on võimatu olla eesti filoloog või ajaloolane "Keelt ja Kirjandust" lugemata. Tudengile on ajakiri konspekti laiendiks või diskussioonikanaliks. Lisaks teaduskirjutistele avaldab ajakiri ka esseistikat, arvustusi ja ülevaateid.

Ajakiri "Keel ja Kirjandus" kuulub MLA (Modern Language Association of America) andmebaasi, Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafiasse "Linguistic Bibliography", Kesk-ja Ida-Euroopa teadusajakirjade andmebaasi Central and Eastern European Online Library (CEEOL) ning LLBA (Linguistics & Language Behavior Abstracts. Sociological Abstracts, USA) andmebaasi. Alates 2001. aastast kuulub "Keel ja Kirjandus" Eesti eelretsenseeritavate teadusajakirjade nimekirja. Enne avaldamist retsenseerirtakse kõiki põhiartiklile pretendeerivaid kaastöid.

Ilmunud on neli köidet koondregistreid (I: 1958-1967, II: 1968-1977, III: 1978-1987, IV: 1988-1997). Neljanda köite materjal on sisestatud ka arvutisse (vt. artiklite, autorite ja isikuregister).

"Keelel ja Kirjandusel" on ka raamatusari, kus avaldatakse ajakirja suunitlusega sobivaid artiklikogumikke, teadustöid jm tekste. Seni on raamatusarjas ilmunud viis köidet:

Feliks Oinas "Surematu Kalevipoeg ja teisi esseid" (Tallinn, 1994)

Ülo Toomsalu "Setu verbi grammatika ja sõnastikud" (Tallinn, 1995)

Feliks Oinas "Tuul heidab magama" (Tallinn, 1999)

Aristoteles "Luulekunstist (Poeetika)" (Tallinn, 2003)

Mari Tarvas "Ivar Ivaski personaalbibliograafia" (Tallinn, 2006)